Vaatamata sellele, et aju moodustab ainult umbes 2% kogu kehamassist, kasutab aju kuni 20–25% meie päevasest koguenergia (kalorite) vajadusest! Glükoos on aju peamine kütuseallikas. Vere glükoosisisalduse (suhkru) kõikumine võib põhjustada ärrituvust, kontsentratsiooni puudumist, nõrkust ja meeleolu kõikumisi (st näljatunnet). Suure kiudaine- ja valgu- ning madala suhkrusisaldusega vahepalad ja toidud imenduvad aeglasemalt ja tagavad püsivama energia vabanemise (Benton, 2002).

Teine eelis valgu lisamisest igasse toidukorda on trüptofaan (aminohape). Trüptofaan on serotoniini eelkäija, tuntud kui "õnnehormoon". Trüptofaanirikkad toidud on kana, munad, kala, piimatooted, pähklid, seemned ja tofu (Benton, 2002). Üle 50% ajust koosneb rasvhapetest, sealhulgas oomega-3 rasvhapetest. Omega-3 rasvhapped on olulised aju normaalseks talitluseks ja neil on põletikuvastane toime, mis võib aidata kaitsta kognitiivsete häirete ja depressiooni eest (Larrieu et al., 2018).

Paljud vitamiinid (nt B-vitamiinid, D-vitamiin, koliin) ja mineraalid (nt raud, tsink, vask, magneesium, jood, seleen, mangaan ja kaalium) on vajalikud neurotransmitterite sünteesiks ajus, sealhulgas serotoniini, dopamiini ja GABA. Kui sul on neid vitamiine ja mineraalaineid kehas vähe, siis sa võid olla nõrk ja rohkem ärritunud (Puri et al., 2023).

Füto- (taimepõhiseid) toitaineid leidub puuviljades, juurviljades, teraviljades, kaunviljades, maitsetaimedes, vürtsides, pähklites ja seemnetes. Astaksantiin on fütotoitaine (karotenoidid), mida leidub vetikates. Fütotoitained aitavad kaitsta aju oksüdatiivse stressi ja põletiku eest ning võivad isegi aidata parandada mälu (Puri et al., 2023).

Soolestiku nimetatakse sageli teiseks ajuks, kuna see sisaldab miljoneid neuroneid, mis suhtlevad ajuga. Soolestiku mikrobioom on meie soolestikus leiduvate mikroobide (bakterid, viirused, seened) kompleksne ökosüsteem. Need mikroobid kääritavad toitu, mida me sööme, et toota vitamiine, lühikese ahelaga rasvhappeid, hormoone ja neurotransmittereid, mis toetavad aju tervist. Düsfunktsionaalne soolestiku mikrobioom on muude neuroloogiliste seisundite hulgas seotud ärevuse ja depressiooniga (Firth, 2020). Hea võimalus heade bakterite saamiseks on probiootikumidest ja prebiootikumidest.

Hoia oma vaim tervena tervislikult ja tasakaalustatud toitumisega, regulaarse kehalise aktiivsusega, piisava unega, sotsiaalsete sidemete ja stressi maandamisega.

Caroline on registreeritud toitumisspetsialist, töötab Oriflame'i uurimis- ja arenduskeskuses ja on Oriflame'i Toitumisnõukogu liige.

Benton D. (2002). Carbohydrate ingestion, blood glucose and mood. Neuroscience and biobehavioral reviews, 26(3), 293–308. doi.org/10.1016/s0149-7634(02)00004-0 Benton D. (2011). Dehydration influences mood and cognition: a plausible hypothesis?. Nutrients, 3(5), 555–573. doi.org/10.3390/nu3050555 Firth, J., Gangwisch, J. E., Borisini, A., Wootton, R. E., & Mayer, E. A. (2020). Food and mood: how do diet and nutrition affect mental wellbeing?. BMJ (Clinical research ed.), 369, m2382. doi.org/10.1136/bmj.m2382 Kurowska, A., Ziemichód, W., Herbet, M., & Piątkowska-Chmiel, I. (2023). The Role of Diet as a Modulator of the Inflammatory Process in the Neurological Diseases. Nutrients, 15(6), 1436. doi.org/10.3390/nu15061436 Larrieu, T., & Layé, S. (2018). Food for Mood: Relevance of Nutritional Omega-3 Fatty Acids for Depression and Anxiety. Frontiers in physiology, 9, 1047. doi.org/10.3389/fphys.2018.01047 Puri, S., Shaheen, M., & Grover, B. (2023). Nutrition and cognitive health: A life course approach. Frontiers in public health, 11, 1023907. doi.org/10.3389/fpubh.2023.1023907