Ajukäitumise evolutsiooniline päritolu sunnib meid sööma energiatihedat toitu, isegi siis, kui me ei ole näljased. Meie koopas elanud esivanematele olid toitu valides kaloririkkad allikad eluliselt olulised. Maailm on aga muutunud ja toit pole kunagi olnud nii kergesti kättesaadav ja isuäratav – kuid vähese toiteväärtusega. Meie kaasaegsed elustiili- ja toiduvalikud mängivad ülesöömises ja rasvumise epideemias keskset rolli. Ja süüdi võib olla ülimaitsvaks ja vastupandamatuks loodud toit.

Hüper-isuäratavad toidud on kaloririkkad ja loodud nii, et need tabavad märki, mõjutades aju „õnduspunkti“, kuid ei paku kehale erilist toiteväärtust. Maitse on muudetud nii ahvatlevaks, et keeldumise võime surutakse alla ja söömist on raske lõpetada.

Maitse on oluline, sest hea maitse julgustab meid sööma, ja me vajame elamiseks toitu. Lisaks hoiatab vastumeelne maitse toksiliste toitainete ja toidu eest, mis võivad olla meie seedesüsteemile kahjulikud.

Maitse on rohkem kui see, mida meie keel tajub. Kas teadsid, et meie meeled on seotud kognitiivse käitumisega? Uuringute kohaselt parandab maitseelamust lõhna- ja maitsestimulatsiooni kombinatsioon, ehk lõhn ja maitse kokku. See, mida ninaga tunned, mängib maitse tajumisel domineerivat rolli. Seetõttu paneb värskelt ahjust võetud küpsetise aroom suu vett jooksma. Mõnikord piisab selliseks reaktsiooniks vaid mälestuste esilekutsumisest.

Ülimaitsvad ja isuäratavad toidud on sageli oluliste toitainete, nagu kasulikud valgud ja kiudained, poolest vaesed või ei sisalda neid üldse. Samas on see toit vastupandamatult maitsev – ja see ongi probleem. Hüpe-isuäratavas toidus on ühendatud maitsemeeli erutavad koostisosad – kõrge kalori-, rasva-, suhkru- ja soolasisaldusega –, mis on loodud selliseks, et sooviksid seda toitu veel ja veel. Küllastustunnet ei teki ja toiteväärtus on madal.

Kui toit on hüper-isuäratav, annab see „preemiateateid“ stimuleerides ajule märku, kui palju sa maitset naudid ja aju veenab sind, et soovid rohkem – isegi kui sa pole näljane. Maitsed toitu ja kui see meeldib, siis ihkad rohkem. See võib põhjustada liigsöömise, ebatervisliku käitumise ja ülekaalulisusega seotud terviseprobleemide riski suurenemise.

Tõsi, me vajame elamiseks toitu. Kuid selleks, et söödud toit aitaks kehal areneda, peab see andma piisavalt energiat ehk kaloreid, aga ka vitamiine, mineraalaineid, valke ja muid olulisi toitaineid. Ideaalis peaks toiteväärtus olema palju olulisem kui ainult isuäratav maitse.

Tänapäevane kiire elutempo ja elustiilivalikud jätavad vähe aega toekate ja tervislike einete jaoks. Mida saad teha, et süüa vähem neid hüper-isuäratavaid toitusid?
• Kõike mõõdukalt. Pea meeles, toit ei ole vaenlane.
• Toitu 80-90% ulatuses täistoidust, toitainerikkast toidust, mis toidab sinu keha. Ja jäta 10-20% maitseelamusteks, mis pakuvad naudingut meeltele.
• Tee ise süüa, siis tead, mida sinu toit sisaldab.
• Muuda harjumuseks lugeda pakendatud toitude etikette, et teaksid toitainesisaldust ja toidu kalorsust.
• Ole teadlik ja hoidu sõltuvust tekitavatest kombinatsioonidest: rasv ja sool, rasv ja suhkur, suhkur ja sool.
• Ettevaatust Rootsi lauaga! Magu tahab seda, mida silmad näevad, seega mida suurem on toidu mitmekesisus, seda suurem on ülesöömise oht.