Ajaloo esimese külmakreemi meisterdas kreeklasest Vana-Rooma arst Galenos (150 pKr), kes segas kokku primitiivse emulsiooni ühendades vee, sulatatud mesilasvaha ja oliiviõli. Selle segu ühtlaseks emulsiooniks muutmine oli vaevanõudev ja töörohke, sest need ained kippusid seistes üksteisest eralduma. Üldiselt on külmakreemid rohke rasvasisaldusega meeldivalt jahutavad kreemid, mis mõjuvad nahale rahustavalt ja toitvalt. Vaatamata jahutavale efektile kutsutakse neid külmakreemideks. Tänapäevased külmakreemid kasutavad aktiivseid koostisosi ja on siidise tekstuuriga, mis annab nahale eriti õrna ja sileda tunde. Külmakreemid sobivad kõigile, kes soovivad nahka kaitsta ebasobivate ilmastikuolude eest.

Külmakreemid on sajandeid säilitanud naha nooruslikkust ja sära. Nende külluslik koostis pakub nahale olulist niisutust ja parandab naha tekstuuri, muutes välimuse pehmeks ja siledaks. Teine oluline eelis on see, et need kreemid sobivad igale nahatüübile, kuigi kuivale nahale on need kõige suurema kasuteguriga tänu võimsale niisutavale toimele.