Meie kehas oleva mikrofloora moodustavad head ja halvad bakterid. Nende roll on hoida meie seedimine sujuvana ja tavaliselt on need soolestikus omavahel tasakaalus. Mida mitmekesisem on meie toitumine, seda rikkalikum on meie mikrofloora.

Prebiootilised kiudained ei ole kasulikud mitte ainult soolestiku tervise ilmselge aspekti nagu regulaarne soolestiku liikumine jaoks, vaid pakuvad toitu ka soolestiku mikrobioomi kasulikele bakteritele, mis mõjutavad paljusid meie füüsilise ja emotsionaalse tervise ja heaolu aspekte (Dupont et al., 2020).

Kuni 95% serotoniinist (hea tuju hormoon) toodetakse just seedetraktis, mis reguleerib soolestiku tööd ja seedehormoonide kaudu ka isu. Serotoniin mõjutab, kui kiiresti toit läbib seedetrakti, kui palju ensüüme ja lima soolestikus toodetakse ning kui tundlik sinu soolestik on, näiteks kas kannatad söögijärgse raskustunde või valu pärast (ärritunud soole sündroom). Igapäevaselt peab sööma piisavas koguses kiudained, mida saad ainult taimsest toidust. Kui kõht on korras, siis on ka tuju hea!

Wellosophy prebiootiline kiudainete joogipulber on mugav viis suurendada toidukiudude, sealhulgas prebiootiliste kiudainete tarbimist. Mitmekülgset pulbrit saab segada jookide valmistamiseks vedelikega või lisada toidule, et suurendada selle kiudainesisaldust. Kliinilised uuringud näitavad, et 5 g inuliini ja FOS-i päevas avaldavad kasulikku prebiootilist toimet (Gibson et al., 2010).

• Kõrge kiudainesisaldusega – 4,3 g portsjonis
  
• Looduslikust köögiviljade allikast: sigur, suhkrupeet, brokoli, lehtkapsas, spinat, roheline paprika
  
• 2 parimat prebiootilist kiudainet – inuliin sigurist ja fruktooligosahhariidid (FOS) suhkrupeedist
  
• Madal energiahulk – 11 kcal portsjonis
  
• Vegan
  
• GMO-vaba
  
• Gluteenivaba
  
• Ei ole lisatud säilitusaineid ega suhkrut
  
• Kunstliku värv- ja maitseainevaba
  
• Purgis on 30 portsjonit, 5 g portsjon
  
• Loodud Rootsis
  

Kuidas prebiootilised kiudained toetavad minu tervist?

Prebiootikumid on teatud toiduainetes leiduvad mittesöödavad kiudained, mis soodustavad tervisele kasulike soolebakterite kasvu ja aktiivsust. Bakterid kääritavad kiudaineid, et toota ühendeid, mis imenduvad soolestikus. Need ühendid toidavad ja tasakaalustavad soolestiku enda tervist ning jõuavad ka teistesse organitesse. Nende heade bakterite mõju ei ole veel täielikult mõistetav, kuid uuringud on näidanud seoseid immuunsüsteemi, naha tervise, ainevahetuse, emotsionaalse heaolu ja muuga (Scarpellini et al., 2021).

Kas ma saan igapäevase toiduga piisavalt kiudaineid?

Kiudained on taimsete toiduainete osad, mida organism ei suuda seedida ega omastada. Täiskasvanute soovitatav toidukiudude tarbimine on meestele 30-35 g ja naistele 25-32 g päevas, kuid paljud inimesed tarbivad palju vähem. Mõned kiudained - kuid mitte kõik - on klassifitseeritud prebiootilisteks, mis tähendab, et need toidavad spetsiaalselt soolestiku häid baktereid. Tavalised prebiootiliste kiudainete allikad on näiteks sibul, spargel ja banaan (Gibson et al., 2010; Stephen et al., 2017). Wellosophy Prebiootiliste kiudainete joogipulber sisaldab kahte enim uuritud prebiootilist kiudaineid: inuliini, mis on pärit sigurijuurtest, ja FOS (fruktooligosahhariidid), mis on pärit suhkrupeedist.

100 g pulbris on:

Energiat: 853 kJ/ 211 kcal

Rasvu: 0,2 g

millest küllastunud: 0 g

Süsivesikuid: 9,0 g

millest suhkruid: 7,5 g

Toidukiude: 85,5 g

Valku: 0,5 g

Soola: 0,1 g

Ühes portsjonis - 5 g on:

Energiat: 43 kJ/11 kcal

Rasvu: 0 g

millest küllastunud: 0 g

Süsivesikuid: 0,5 g

millest suhkruid: 0,4 g

Toidukiude: 4,3 g

Valku: 0 g

Soola: 0 g

INFOKS:

Järgnevalt on välja toodud suure kiudainesisaldusega toidud (kiudainesisaldus g/100 g kohta): Linaseemned 28,0 g, kuivatatud kookoshelbed 23,5 g, kaerakliid 18,9 g, kuivatatud viigimarjad 18,5 g, mungoad (kuivatatud) 16,0 g, valged oad (kuivatatud) 15,8 g, sojaoad (kuivatatud) 15,3 g, päikesekuivatatud tomatid 12,7 g, seesamiseemned 12,3 g, kuivatatud aprikoosid 12,0 g, kuivatatud kibuvitsamarjad 12,0 g, täisteranisujahu 11,3 g, tšiiaseemned 11,0 g, kikerherned 10,0 g, kuivatatud mustikad 10,0 g, rohelised läätsed (keedetud) 9,6 g, kuivatatud õunad 9,5 g, punased läätsed (keedetud) 9,1 g, India pähklid 8,3 g, maapähklid 8,1 g, täisteraodrajahu 7,6 g, kuivatatud banaan 7,5 g, põldoad (keedetud) 7,1 g, päevalilleseemned 6,0 g, metspähklid 6,0 g, kuivatatud datlid 6,0 g, herned 5,5 g, avokaado 4,7 g, pirnid 3,8 g, täisterapasta 3,7 g, vaarikad 3,7 g, mustikad 3,1 g, brokoli 3,0 g.

Märkus: lisand ei tohi asendada täisväärtuslikku ja tasakaalus toitumist.

Viited:

Dupont HL, Jiang ZD, Dupont AW, Utay NS. The intestinal microbiome in human health and disease. Trans Am Clin Climatol Assoc. 2020;131:178-97.

EFSA Panel on Dietetic Products, Nutrition and Allergies (NDA); Scientific Opinion on the substantiation of health claims related to niacin and energy-yielding metabolism (ID 43, 49, 54), function of the nervous system (ID 44, 53), maintenance of the skin and mucous membranes (ID 45, 48, 50, 52), maintenance of normal LDL-cholesterol, HDL-cholesterol and triglyceride concentrations (ID 46), maintenance of bone (ID 50), maintenance of teeth (ID 50), maintenance of hair (ID 50, 2875) and maintenance of nails (ID 50, 2875) pursuant to Article 13(1) of Regulation (EC) No 1924/2006 on request from European Commission. EFSA Journal. 2009;7(9):1224. [22 pp.]. doi: 10.2903/j.efsa.2009.1224.

Gibson GR, Scott KP, Rastall RA, et al. Dietary prebiotics: Current status and new definition. Food Sci. Technol. Bull. Funct. Foods. 2010 May;7(1):1-19. doi: 10.1616/1476-2137.15880.

Ji J, Jin W, Liu SJ, et al. Probiotics, prebiotics, and postbiotics in health and disease. MedComm (2020). 2023 Nov 4;4(6):e420. doi: 10.1002/mco2.420.

Nordström EA, Teixeira C, Montelius C, et al. Lactiplantibacillus plantarum 299v (LP299V®): three decades of research. Benef Microbes. 2021 Oct 11;12(5):441-65. doi: 10.3920/BM2020.0191.

Scarpellini E, Rinninella E, Basilico M, et al. From Pre- and Probiotics to Post-Biotics: A Narrative Review. Int J Environ Res Public Health. 2021 Dec 21;19(1):37. doi: 10.3390/ijerph19010037.Stephen A, Champ M, Cloran S, et al. Dietary fibre in Europe: Current state of knowledge on definitions, sources, recommendations, intakes and relationships to health. Nutr. Res. Rev. 2017;30(2):149-90. doi: 10.1017/S095442241700004X.