Miks on toidul omadus mõjutada meie meeleolu ja kuidas toit meie tundeid mõjutab?
Toit on väga võimas vahend ja mõjutab seda, kuidas me end tunneme. Kui me ei saa oma organismile vajalikke toitaineid, tunneme oma emotsioonidele negatiivset mõju. Kõrge GI-ga toidu söömine võib anda meile küll tugeva energialaengu, kuid kui kõik on ära põletatud, muudab see meid loiuks. B grupi vitamiinide madalat taset organismis seostatakse samuti halva tujuga.
Serotoniin, mis toimib neuromediaatori ehk närvisüsteemi regulaatorina, on samuti hea tuju allikas. Serotoniin võimaldab meil peale söömist tunda heaolutunnet, ka armumise juures mängib ta oma osa. Sa saad oma serotoniinitaset tõsta, kui sööd banaani, kiivit ja ananassi.
Mis on head (ja mis on halvad) rasvhapped ja millist rolli nad sinu meeleolus mängivad?
Häid rasvhappeid vajab meie organism korralikuks toimimiseks. Keha iga rakk vajab funktsioneerimiseks rasvu. Kasulikest rasvhapetest rääkides mõtleme me kõigepealt polüküllastatud rasvu (või oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid), mida same pähklitest, linaseemnetest, chia seemnetest või rasvasest kalast.
Halvad ehk küllastatud rasvad on üldiselt töödeldud toitudes ja neid looduses ei leidu. Halvad rasvad ei ole kasulikud vereringesüsteemile, kus nad võivad trombe moodustada – tulemuseks tromboosid või atakid. Samuti kajustavad küllastatud rasvad rakumembraani ja närvisüsteemi. Järgmisel korral, kui haarad sõõriku järele, mõtle, et see üksnes ei mõju sinu vöökohale, vaid ka ajule.
"Järgmisel korral sõõriku järele haarates mõtle, millist kahju see tekitab nii sinu vöökohale kui ka ajule!"
Emotsionaalset söömist seostatakse tihti rasvase või magusa toiduga.Söömine on tegevus, mis juba iseenesest naudingut pakub. Meie aju annab käsu topamiini tootmiseks, see muudab meid õnnelikuks.
Põhjus, miks haarame rasvase ja magusa toidu järele, peitub tegelikult evolutsioonis. Algselt oli selle mõte, et päästa inimrass ajal, kui valitses toidunappus. Lülitades suure kalorsusega toidu oma menüüsse, harjus organism selle kui elupäästjaga aegade jooksul ära.
Probleem on selles, et tänapäeval me leiame need soolad, rasvad ja suhkrud toidust, mis on tegelikult meie organismile kahjulik.
Ütlus “tühi kõht teeb vihaseks” – kas see on tegelikult ka nii? Miks see nii on?
Nälg on üks meie põhitundeid – meie keha ütleb, et me vajame toitu. Teaduse vaatevinklist aga ei ole olemas sellist asja, nagu “näljatunne”.
Oleme olendid, kellel on söömise osas teatud harjumused ja väljakujunenud tavad. Me tunneme päeva jooksul mitu korda rahuldust peale seda, kui oleme söönud ja me ei ole rahul – ehk tunneme nälga – kui me ei ole söönud.
Miks töödeldud toit muudab meid loiuks ja väsinuks?
Töödeldud toidus on üldiselt palju kaloreid, küllastatud rasvu ja suhkruid. Rafineeritud suhkrul on aga väga kõrge glükeemiline indeks (GI). Kõrge glükeemilise indeksiga toidud annavad küll energialaengu, kuid peale lühiajalist eufooriat muutume loiuks.
Mis on tervislik – ja õnnelik – alternatiiv töödeldud snäkkidele?
Vastus on – banaanid. See on parim hea tuju toit. Neis on süsivesikud ja proteiinid parimas tasakaalus, samuti sisaldavad banaanid palju vitamiine ja mineraalaineid.
Kuidas näeb välja “hea tuju menüü”?
Hea tuju söögis on proteiinid, süsivesikud, kasulikud rasvhapped ja mikrotoitained täiuslikus tasakaalus. Süüa tuleb võimalikult vähetöödeldud, kergelt küpsetatud või toorest toitu, palju puu- ja köögivilju – see muudab meid õnnelikuks.