SOOLESTIKU MIKROBIOOM JA HOLISTILINE TERVIS
Me oleme palju enamat kui inimene… tegelikult sisaldab meie keha rohkem mikroobirakke kui inimrakke (Sender et al., 2016). Kui mõtleme mikroobidele, siis esimene asi, mis pähe tuleb on erinevad haigused, kuid kõik mikroobid ei ole halvad. Nad on meie tervisele hoopis väga kasulikud. Soolestik pole ainult toiduseedimise ja imendumise jaoks, vaid see sisaldab loomulikult triljoneid mikroobe. Seda mikroobide (nt bakterid, pärm, seened) ökosüsteemi nimetatakse soolestiku mikrobioomiks (Sender et al., 2016; Turnbaugh et al., 2007).
MIDA TEEB SOOLESTIKU MIKROBIOOM?
Need mikroobid mängivad meie tervises iga päev olulist rolli. Nad seedivad toitu, kaitsevad meid nakkuste eest ja toodavad vitamiine, lühikese ahelaga rasvhappeid, hormoone ja neurotransmittereid (Alfzaal et al., 2022). Soolestiku mikrobioomi metaboolne aktiivsus sarnaneb organi omaga, mõjutades kogu keha suhtlusühendust või telje kaudu teisi organeid (nt soolestiku-aju telg, soolestiku-naha telg). Uued teaduslikud tõendid seovad soolestiku mikrobioomi kaalulangetamisega, parema füüsilise vormiga, tugevdatud immuunsuse, tervema naha ja veelgi parema tujuga (Afzaal et al., 2022; Valdes et al., 2018).
MIS MÕJUTAB SOOLE MIKROBIOOMI?
Soolestiku mikrobioomi koostis on ainulaadne. Sellised tegurid nagu vananemine, stress, reisimine, haigused, liikumine ja toitumine määravad, missugused on mikroobid (Gibson et al., 2017; Milani et al., 2016). Toitumine mängib siin olulist rolli. Kui muudad oma toitumist tervislikumaks, siis see aitab parandada sinu soolestiku mikrobiomi koostist. See ei paranda ainult soolestiku tervist, vaid mõjutab kogu keha tervist (Rossi, 2019).
SÖÖ TERVISLIKULT, ET SINU SOOLE MIKROBIOOM OLEKS TERVE
Soolestiku jaoks leidub häid baktereid probiootikumides ja kääritatud toiduainetes nagu jogurt, keefir ja kombucha.
Prebiootikumid nagu inuliin, fruktooligosahhariid (FOS) ja polüfenoolid (marjades leiduv fütotoitaine) toidavad sinu soolestikus olevaid häid baktereid ja aitavad neil areneda.
Kiudained, mida leidub taimsetes toiduainetes (köögiviljad, puuviljad, täisteratooted, kaunviljad, pähklid ja seemned), toetavad tervislikku soolestiku keskkonda.
Sööge vikerkaarevärvi toitu terve soolestiku nimel ja sea endale eesmärgiks, et sa sööksid 30 erinevat taimset toitu nädalas. Erinevad toidud on soolestiku mikrobioomi mitmekesisuse edendamiseks väga olulised.
ELUSTIILIVALIKUD MÕJUTAVAD SINU SOOLE MIKROBIOOMI
Teised elustiilivalikud, mis toetavad tervisliku soolestiku mikrobioomi on regulaarne trenn, hea uni ja stressimaandavad tegevused (nt jooga, sügava hingamise tehnikad, meditatsioon, looduses kõndimine jne) (Reynolds et al., 2017) Conlon et al., 2014).
AUTOR:
Caroline Cummins, MSc on registreeritud toitumisspetsialist, töötab Oriflame'i uurimis- ja arenduskeskuses.
KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU:
fzaal, M., Saeed, F., Shah, Y. A., Hussain, M., Rabail, R., Socol, C. T., Hassoun, A., Pateiro, M., Lorenzo, J. M., Rusu, A. V., & Aadil, R. M. (2022). Human gut microbiota in health and disease: Unveiling the relationship. Frontiers in microbiology, 13, 999001. doi.org/10.3389/fmicb.2022.999001
Conlon, M. A., & Bird, A. R. (2014). The impact of diet and lifestyle on gut microbiota and human health. Nutrients, 7(1), 17–44. doi.org/10.3390/nu7010017
Gibson, G. R., Hutkins, R., Sanders, M. E., Prescott, S. L., Reimer, R. A., Salminen, S. J., Scott, K., Stanton, C., Swanson, K. S., Cani, P. D., Verbeke, K., & Reid, G. (2017). Expert consensus document: The International Scientific Association for Probiotics and Prebiotics (ISAPP) consensus statement on the definition and scope of prebiotics. Nature reviews. Gastroenterology & hepatology, 14(8), 491–502. doi.org/10.1038/nrgastro.2017.75
Milani, C., Ferrario, C., Turroni, F., Duranti, S., Mangifesta, M., van Sinderen, D., & Ventura, M. (2016). The human gut microbiota and its interactive connections to diet. Journal of human nutrition and dietetics : the official journal of the British Dietetic Association, 29(5), 539–546. doi.org/10.1111/jhn.12371
Reynolds, A. C., Paterson, J. L., Ferguson, S. A., Stanley, D., Wright, K. P., Jr, & Dawson, D. (2017). The shift work and health research agenda: Considering changes in gut microbiota as a pathway linking shift work, sleep loss and circadian misalignment, and metabolic disease. Sleep medicine reviews, 34, 3–9. doi.org/10.1016/j.smrv.2016.06.009
Rossi M. (2019). Nutrition: an old science in a new microbial light. Journal of human nutrition and dietetics : the official journal of the British Dietetic Association, 32(6), 689–692. doi.org/10.1111/jhn.12705
Sender, R., Fuchs, S., & Milo, R. (2016). Revised Estimates for the Number of Human and Bacteria Cells in the Body. PLoS biology, 14(8), e1002533. doi.org/10.1371/journal.pbio.1002533
Turnbaugh, P. J., Ley, R. E., Hamady, M., Fraser-Liggett, C. M., Knight, R., & Gordon, J. I. (2007). The human microbiome project. Nature, 449(7164), 804–810. doi.org/10.1038/nature06244
Valdes, A. M., Walter, J., Segal, E., & Spector, T. D. (2018). Role of the gut microbiota in nutrition and health. BMJ (Clinical research ed.), 361, k2179. doi.org/10.1136/bmj.k2179
MEIE TOITUMISFILOSOOFIA
VAATA ROHKEM
WELLOSOPHY ÕPPEKESKUS
VAATA ROHKEM
