Millest on tingitud nii suur populaarsus?
Sojauba on muutunud kasvatajate seas aina populaarsemaks tänu oma suurele valgusisaldusele, mis on võrreldav liha omaga. Sojakasvatus on muutunud suurtööstuseks, mis ei toita mitte ainult inimesi, vaid ka loomi. Kuna soja populaarsus ja kasutusala on suurenenud, on hoogu saanud ka arutelud selle tervislikkusest.
GMO või mitte-GMO, mida valida?
Aastatega on välja aretatud geneetiliselt muundatud sojasordid, mis on vastupidavamad pestitsiidide suhtes ning on tänapäeval laialt kasutuses. Selleks, et vältida pestitsiidide jääke, tuleb valida mahedalt kasvatatud või GMO-vabad sojatooted. Natural Balance suppides leiduv sojavalk on saadud GMO-vabast sojast ning sertifitseeritud mitte ainult tootja poolt, vaid ka sõltumatute kontrollorganite poolt läbi viidud testide tulemusena. Natural Balance supid on GMO-vabad.
Kas soja tasub tarbida?
Sojatooted nagu tofu ja sojahakkliha võivad asendada vorsti, peekonit ja burgereid, mis sisaldavad nitriteid, küllastunud rasvhappeid ja kolesterooli. Sojaoad on madala rasvasisaldusega ja kolesteroolivabad, samas on sojavalgul ka kolesteroolitaset langetav toime, mis on võrreldav statiinide omaga [1].
Kuidas on lood mõjuga inimorganismile?
Veel vaieldakse sojas leiduvate isoflavoonide teemal – need on östrogeense toimega antioksüdandid, mida leidub kõigis liblikõielistes. Enamasti tuntakse huvi, kas need võivad muuta mehed naiselikuks või suurendada vähi riski naistel. Inimestega läbi viidud uuringud näitavad selgelt, et isoflavoonid ei avalda mitte mingisugust halba mõju meeste hormonaalsele funktsioonile, testosteroonitasemele või viljakusele [2],[3]. Naiste puhul paistab mõõdukas soja tarbimine vähendavat rinnavähki haigestumise ohtu ning võib hoida ära selle kordumise, kui säilitada regulaarne tarbimine ravi ajal ja pärast seda [4],[5]. Suur soja tarbimine on seotud ka luutiheduse säilitamisega menopausijärgsetel naistel. [6]
Mille poolest on taimsete valkude tarbimine hea?
Liblikõieliste ja üldse taimse valgu suuremal tarbimisel on kolm peamist kasutegurit:
1. Tervisele
Segatoidulistel lastel ja täiskasvanutel on suurem oht paljude terviseprobleemide tekkimiseks võrreldes taimetoitlastega. Taimse valgu allikad sisaldavad tervislikumaid rasvu, vähem mürkaineid, hormoone ja antibiootikumide jääke kui liha.
2. Keskkonnale
Liblikõielisi, teravilja ja taimi võib kohe toiduks tarvitada. Palju rohkem ressurssi kulub, kui sojat ja teravilja kasvatatakse loomsöödaks, selleks, et hiljem saada toiduks nende loomade liha. Lisaks on loomadele suure tõenäolisusega antud geneetiliselt muundatud loomasööta, mis tähendab seda, et koos lihaga tarbid sa rohkem mürkaineid kui mahedalt või GMO-vabalt kasvatatud ube süües.
3. Eetiline
Liblikõielised ja pähklid annavad sama koguse sama kvaliteetset valku, kuid ei nõua kelleltki elu võtmist.
Kas soovid suurendada taimse valgu osakaalu oma igapäevases toidus?
Mida teha oma toiduvaliku parandamiseks, kui ei soovi hakata taimetoitlaseks?
- Söö vähemalt üks taimne toidukord päevas
- Asenda liha võimalikult tihti liblikõieliste (kaunviljad), seente, täisteravilja, pähklite, munade, väherasvaste piimatoodete või sojapiimatoodetega või kalaga.
- Asenda loomne valk nii tihti kui soovid Natural Balance supi portsjoniga.
Kuna jõulud on ukse ees, soovime kõige rõõmsamaid, tervislikumaid ja õnnelikumaid pühi. Loodame, et veedad need väärtuslikud päevad oma pere ja lähedastega veetlevas keskkonnas ja suurepärases meeleolus. Wellness by Oriflame on sinu jaoks alati olemas, et aidata tähistada pühasid tervislikult. Proovi lisada meie tooteid traditsioonilistesse jõuluretseptidesse! Oma kaunite pakendite ja enesetunnet parandava sõnumiga on Wellness by Oriflame tooted ka jõulupuu all oodatud maiuspalaks.
Viited:
1. Jenkins DJ, et al. Direct comparison of a dietary portfolio of cholesterol-lowering foods with a statin in hypercholesterolemic participants. Am J Clin Nutr. 2005; 81(2):380-7.
2. Hamilton-Reeves et al. Clinical studies show no effects of soy protein or isoflavones on reproductive hormones in men: results of a meta-analysis. Fertil Steril 2010; 94:997-1007.
3. Messina M. Soybean isoflavone exposure does not have feminizing effects on men: a critical examination of the clinical evidence. Fertil Steril 2010; 93:2095-104.
4. Wu AH, et al. Epidemiology of soy exposures and breast cancer risk. Br J Cancer 2008; 98:9-14. Wu AH, Yu MC, Tseng CC, Pike MC. Epidemiology of soy exposures and breast cancer risk. Br J Cancer 2008; 98:9-14.
5. Nechuta SJ, et al. Soy food intake after diagnosis of breast cancer and survival: an in-depth analysis of combined evidence from cohort studies of US and Chinese women. Am J Clin Nutr. 2012; 96:123-32.
6. Setchell KD, Lydeking-Olsen E. Dietary phytoestrogens and their effect on bone: evidence from in vitro and in vivo, human observational, and dietary intervention studies. Am J Clin Nutr. 2003; 78(3 Suppl):593S-609S.
