Otsides sõnaraamatust sõna „paastumine“, leiad järgmise kirjelduse: „Paastumine on tahtlik hoidumine söömisest“. Füsioloogiliselt võib paastumine tähendada inimese, kes ei ole midagi söönud, ainevahetuse seisundit, või pärast täielikku seedimist ja toidukorra imendumist saavutatavat ainevahetuse seisundit. Näiteks peetakse paastumiseks seda, kui viimasest söögikorrast on möödunud 8-12 tundi. Kuid paastumise põhjus ei ole alati füsioloogiline, sageli on see seotud traditsioonide, tavade ja ootustega.
Usupõhine paastumine
Enamuse inimeste jaoks on oluline teada oma päritolu ja kuuluvust. Selle üks oluline osa on religiooniga seotud traditsioonid.
Paast
Paast on kristlaste 40-päevane paastumine tähistamaks Kristuse paastumist kõrbes kiusatusele vastu panemiseks. Paastuaeg algab tuhkapäeval ja kestab suure neljapäevani. Tänapäeval ei paastu sel ajal kõik kristlased, vaid teatud usulahud (neid kutsutakse mõnikord kogudusteks või usulahkudeks).
Paastumise reeglid erinevad rühmiti. Kuid olenemata rühmitisest, ei kehti reeglid väikestele lastele, vanuritele ja nendele, kelle tervist võib paastumine ohustada.
Tuhkapäeval ja suurel reedel paastutakse, mis tähendab, et täiskasvanud söövad vähem kui tavaliselt. Enamik täiskasvanuid loobub näksimisest ja tavaliselt sööb päeva jooksul vaid ühe toidukorra ja kaks väiksemat toidukorda. Samuti hoiduvad täiskasvanud tuhkapäeval, suurel reedel ja kõigil paastuaja reedetel liha söömisest. Nendel päevadel ei tohi süüa lambaliha, kana, veiseliha, sealiha, hirve- ja muud liha. Kuid munad, piimatooted, kala, teraviljasaadused, puuviljad ja juurviljad on lubatud, mis on igatahes tervislikum.
Paljud loobuvad ka mõnest lemmiksöögist terveks paastuajaks, näiteks lemmikmaiustusest šokolaadist, samas kui teised loobuvad teatud harjumusest.
Ramadaan
Ramadaani pühal kuul on paastumine kohustuslik kõigile tervetele täiskasvanud moslemitele. Paastuma ei pea alla puberteediealised lapsed, eakad, need, kes pole füüsiliselt või vaimselt võimelised nälgima, rasedad naised, rinnaga toitvad emad ja turistid.
Ramadaani-aegne paast tähendab hoidumist igasugusest toidust ja joogist päikesetõusust päikeseloojanguni, kaasa arvatud vesi ja närimiskumm.
Enne päikesetõusu on moslemitel soovitav süüa üks paastueelne eine, mida tuntakse kui suhurit. See eine meenutab sageli hommikusööki, kuid mõnes kultuuris võib seal olla rohkem lõunasöögilaadseid sööke.
Pärast päikeseloojangut katkestab moslemite paastu Iftar – eine, mis algab harilikult datlite ja vee või piimaga, millele järgneb õhtusöök. Nende kahe söögikorra vahel võivad moslemid öösel näksida ning joomine on soovitav, eriti kui Ramadaan on kuumal suveajal.
Vahelduv paastumine
Tänapäeval püüavad paljud olla mitte ainult terved, vaid sageli ka kaalu langetada. Kasutusel on palju erinevaid dieete ja aeg-ajalt tekib uusi. Viimasel ajal on vahelduvast paastumisest saanud tervisetrend.
Vahelduv paastumine ei ole dieet, vaid toitumismudel, kus vahelduvad söömis- ja paastumisperioodid. Selles ei ole kindlaks määratud, mida sa pead sööma, pigem millal sa peaksid seda sööma.
Vahelduval paastumisel on mitmeid erinevaid vorme, nagu näiteks 16/8 meetod või 5:2 dieet.
16/8 meetod
16/8 meetod tähendab iga päev 14-16 tundi paastumist, kus söögiaegadeks jääb 8-10 tundi päevas.
Sellesse aega võid mahutada nii palju toidukordi, kui soovid, kuid tavaliselt on seal umbes 2-3 toidukorda.
Selle meetodi kasutamine võib tegelikult olla sama lihtne kui mitte süüa pärast õhtusööki ja jätta vahele hommikusöök järgmisel hommikul.
Paastu ajal on lubatud juua kalorivabasid jooke nagu vesi ja kohv/tee, mis hoiab vedeliku taset ja vähendab näljatunnet.
5:2 dieet
5:2 dieet tähendab, et 5 päeva nädalas sööd „normaalselt“, see tähendab, et sööd nendel päevadel keha normaalseks toimimiseks vajaliku hulga kaloreid, kuid kahel päeval nädalas vähendad kalorite hulka 500-600ni. Naistel on soovitav tarbida 500 kilokalorit ja meestel 600 kilokalorit, mis on nendel kahel päeval ära jagatud kahe söögikorra vahel. Seega peaks iga söögikord sisaldama umbes 250 või 300 kilokalorit.
Nagu 16/8 meetodi puhulgi, võib soovi korral juua alati kalorivabasid jooke.
Mis kasu on perioodilisest paastumisest?
Vahelduv paastumine on viis tasakaalustada tarbitava energia kogust ja see aitab vähendada päeva jooksul tarbitavate kalorite hulka, kuna toidukordi on vähem, mis tavaliselt tähendab, et süüakse vähem.
2014. a. teadusliku uurimuse kohaselt võib vahelduv paastumine põhjustada ülekaalulistel/rasvunud täiskasvanutel 3-24 nädala jooksul 3-8% või suurema kaalukaotuse.
Samuti vähenes nende täiskasvanute vööümbermõõt 4-7%, mis tähendab, et nad kaotasid kõhuõõnesisest kahjulikku rasva, diabeedi riski suurendavat rasva.
Lisaks näitas uuring olulist positiivset mõju insuliiniresistentsuse vähenemise ja veresuhkru taseme alanemise näol (Barnosky A et al. 2014).
Lisaks näitas üks teine, 2011.a. uuring, et vahelduv paastumine põhjustas ülekaalulistel/rasvunud täiskasvanutel vähem lihasmassi kadu kui tavaline igapäevane kalorite piiramine (Varady KA, 2011). Tuleb märkida, et selline toitumisrežiim ei sobi kõigile, samas kui teistele sobib see suurepäraselt.
Kas paastumisel on mingeid ohte?
Igat liiki paastumisega võivad kaasneda vedelikupuudus, peapööritus, peavalu, nõrkustunne ja väsimus.
Olenemata põhjusest, miks paastutakse, on eriti oluline süüa toiteaineterikast toitu ning juua söögikordade vahel, et säilitada kogu päeva jooksul energiatase ning tagada toiteainete imendumine ja piisav vedeliku tarbimine. Sel moel on võimalik vältida ebameeldivaid kõrvalmõjusid.
Kuidas Wellness by Oriflame toetab sinu valikuid?
Nii Natural Balance kokteil kui ka Natural Balance supp on mugav viis vedeliku, valgu, kiudainete ja soola tarbimise tagamiseks kevadise kristliku paastu või ramadaani ajal. Neid tooteid saab loomulikult kasutada ka teist tüüpi paastumisel, et tagada kehale olulised tervislikud toitained. Protein Blend valgupulbrit võib segada erinevatesse toitudesse ja jookidesse, et tagada valkude ja kiudainete omastamine.
Vähem süües võib olla raskem mahutada oma dieeti kõiki olulisi vitamiine, mineraalaineid, oomega-3 rasvhappeid ja antioksüdante. Meie WellnessPack aitab täita mikrotoitainete lüngad.
Selles on esindatud väärtuslikult lai toitainete spekter – nii meestele kui naistele, sisaldades:
• Multivitamin & Mineral – igapäevane annus väärtuslikke toitaineid vastavalt meestele ja naistele. Sisaldab 12 olulist vitamiini ja 10 olulist mineraalainet, mis aitavad täita toitumisest jäävat mikroelementide puudujääki ja toetavad üldist tervist.
• Astaksantiin ja mustikaekstrakt– antioksüdantide kompleks, millesse kuuluvad looduse kõige võimsam antioksüdant – magevee mikrovetikast (Haematococcus pluvialis L.) saadud astaksantiin ja hariliku mustika ekstrakt (Vaccinium myrtillus L.). Lisatud on C- ja E-vitamiinid. Antioksüdandid toetavad keha kaitset vabade radikaalide poolt tekitatud stressi eest.
• Omega 3 kalaõli – igapäevane annus asendamatuid oomega-3 rasvhappeid eikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA), mis kuuluvad iga raku membraani ja omavad tähtsat rolli mitmes füsioloogilises funktsioonis. EPA ja DHA rasvhapetega Omega 3 kalaõli toetab aju**, südame* ja silmade** tervist ja normaalset funktsioneerimist.
* Toetav mõju saavutatakse igapäevase 250 mg EPA ja DHA annusega.
** Toetav mõju saavutatakse igapäevase 250 mg DHA annusega.
Pea meeles, et olenemata paastumise põhjusest, on oluline tarbida vedelikku ja söömisperioodil süüa toitaineterikast toitu, et kaitsta oma tervist ja heaolu.
Kirjandus:
- Barnosky AR, Hoddy KK, Unterman TG, Varady KA. Intermittent fasting vs daily calorie restriction for type 2 diabetes prevention: a review of human findings. Translational Research. Volume 164. Issue 4. 2014
- Varady KA. Intermittent versus daily calorie restriction: which diet regimen is more effective for weight loss? Obes Rev. 2011 Jul;12(7):e593-601.
