SINU SÖÖGIISU – KEHA JA MEEL
Avaldatud: 07.03.2024 | Autor: Isabella Lee, Global Senior Nutritional Scientist
Me vajame toitu, et ellu jääda – see on fakt. Kuid sinu söögiisu ei sõltu ainult keha energiavajadusest. Kas teadsid, et sõna „appetite“ (isu) tuleneb ladinakeelsest sõnast „appetitus“, mis tähendab „soovi millegi järele“? Sul võib olla soov süüa, ilma et tunneksid end näljasena, ja võid olla näljane, ilma et sooviksid süüa.
See toob esile inimese söögiisu keeruka olemuse. See on palju enamat kui lihtsalt füsio-bioloogiline vajadus; see hõlmab ka söömise psühhosotsiaalseid aspekte (Hopkins ja Blundell, 2016). Me sööme nii keha kui ka mentaalse tervise huvides.
MIKS ON LIHTSAM KAALUS JUURDE VÕTTA KUI ALLA VÕTTA!
Meie bioloogiline sund on tarbida toitu ja jooki, et saada kätte kõik toitained, mida meie keha vajab kasvuks ja taastumiseks. Uuringutest on ilmnenud, et nälja ja täiskõhutunde signaalid toimivad erinevalt, mis on üks põhjusi, miks on palju lihtsam kehakaalu juurde võtta, kui seda kaotada (Smethers ja Rolls, 2018).
Nälg annab märku, et on aeg süüa ning täiendada energiavarusid ja toitainete vajadust, samas kui täiskõhutunne annab märku, et aeg on söömine lõpetada, et mitte seedesüsteemi koormata – ja mitte tingimata seetõttu, et energiavarud on täidetud. Teoreetiliselt peaks kõrge kalorsusega toidu tarbimine ja/või täidetud energiavarud söögiisu vähendama, kuid enamasti see nii ei ole.
Nälg annab märku, et on aeg süüa ning täiendada energiavarusid ja toitainete vajadust, samas kui täiskõhutunne annab märku, et aeg on söömine lõpetada, et mitte seedesüsteemi koormata – ja mitte tingimata seetõttu, et energiavarud on täidetud. Teoreetiliselt peaks kõrge kalorsusega toidu tarbimine ja/või täidetud energiavarud söögiisu vähendama, kuid enamasti see nii ei ole.
KEHA EI OSKA HÄSTI KALOREID LUGEDA
Meie keha suudab väga halvasti registreerida kaloreid, mis pärinevad energiarikastest ja väga maitsvatest toiduainetest, näiteks pagaritoodetest, kondiitritoodetest ja suhkrurohketest jookidest. See tekitab tunde, nagu oleksid meie täiskõhutunde märguanded alla surutud või täielikult kadunud, sest nälg naaseb lühikese aja pärast. See on eriti ilmne, kui tarbitakse suhkrurikastest jookidest saadavaid vedelaid kaloreid.
Me võime tunda nälga ka pelgalt toidule mõtlemisest. Huvitav on see, et mõte toidust stimuleerib näljahormooni greliini vabanemist ja me hakkame seedetrakti ettevalmistamiseks sülge eritama. See ongi see kurikuulus ühendus keha ja vaimu vahel! Kahjuks ei ole meil samasugust võimet tunda pelgalt mõtete abil täiskõhutunnet.
Me võime tunda nälga ka pelgalt toidule mõtlemisest. Huvitav on see, et mõte toidust stimuleerib näljahormooni greliini vabanemist ja me hakkame seedetrakti ettevalmistamiseks sülge eritama. See ongi see kurikuulus ühendus keha ja vaimu vahel! Kahjuks ei ole meil samasugust võimet tunda pelgalt mõtete abil täiskõhutunnet.
ÕIGETE TOITUDE VALIMINE VÕIB AIDATA SÖÖGIISU REGULEERIDA
Seega – mida teha, et oma söögiisu paremini reguleerida? Tervisliku elustiili ja söögiisu aluseks on toitev menüü ja tasakaalustatud söögikorrad, mis sisaldavad kvaliteetseid valke loomsetest või taimsetest allikatest, kiudainerikkaid süsivesikuid, tervislikke rasvu ja kõhtu täitvaid köögivilju. Suurema hulga valkude ja kiudainete toidule lisamine hoiab kauem täiskõhutunnet, aidates samas säilitada ka lihaskoe ja seedetrakti tervist.
Lisaks vali oma menüü koostamisel toitainerikkad toidud, millel on väike energiasisaldus – need on toidud, mille maht on kalorsusega võrreldes suur, näiteks kaerahelbepuder, köögiviljad ja puuviljad. Suuremahulised toidud nõuavad rohkem närimist ja nende seedimine võtab aega, mis aitab sul toidust paremini kõhu täis saada. See võib olla eriti kasulik vahepala valikul. Samuti veendu, et jood korrapäraselt vett, sest janu võib väga lihtsasti näljaga segi ajada.
Lisaks vali oma menüü koostamisel toitainerikkad toidud, millel on väike energiasisaldus – need on toidud, mille maht on kalorsusega võrreldes suur, näiteks kaerahelbepuder, köögiviljad ja puuviljad. Suuremahulised toidud nõuavad rohkem närimist ja nende seedimine võtab aega, mis aitab sul toidust paremini kõhu täis saada. See võib olla eriti kasulik vahepala valikul. Samuti veendu, et jood korrapäraselt vett, sest janu võib väga lihtsasti näljaga segi ajada.
TEADLIK TOITUMINE JA KORRAPÄRANE SÖÖMINE
Mis puutub söömise psühhosotsiaalsesse aspekti, mis hõlmab meie emotsioone, harjumusi ja kultuuri, siis see mõjutab miks, millal ja kus me sööme. Harjutades tähelepanelikku söömist, mis hõlmab kohalolekut hetkes, söömiseks aja võtmist ja söömise ajal toidule hoolikalt tähelepanu pööramist, on lihtsam oma söögiisu reguleerida (Köse, 2020). Samuti muudavad järjekindlamalt regulaarsed söögikorrad sind oma näljahäiretest teadlikumaks ja aitavad sul otsustada, kas soovid süüa emotsionaalsetel või sotsiaalsetel põhjustel.
Lõppkokkuvõttes hõlmab kehaline ja vaimne tervis rohkem tegureid kui ainult toitumine, mis kõik mõjutavad elustiili. Sama oluline on oma keha korrapäraselt liigutada, piisavalt magada, sageli stressi maandada ja luua teiste inimestega mõtestatud sidemeid.
Lõppkokkuvõttes hõlmab kehaline ja vaimne tervis rohkem tegureid kui ainult toitumine, mis kõik mõjutavad elustiili. Sama oluline on oma keha korrapäraselt liigutada, piisavalt magada, sageli stressi maandada ja luua teiste inimestega mõtestatud sidemeid.
AUTORI KOHTA:
Isabella Lee, Oriflame’i globaalne juhtiv toitumisspetsialist
VIITED:
Hopkins M, Blundell JE. Energy balance, body composition, sedentariness and appetite regulation: pathways to obesity. Clin Sci (Lond). 2016 Sep;130(18):1615‐28. doi: 10.1042/CS20160006.
Köse G. Can Mindful Eating Help Us When We Struggle With Eating? Mindful Eating Replaces Diets. Turk J Sport Exe. April 2020;22(1):72-7. doi: 10.15314/tsed.679392.
Smethers AD, Rolls BJ. Dietary Management of Obesity: Cornerstones of Healthy Eating Patterns. Med Clin North Am. 2018 Jan;102(1):107-24. doi: 10.1016/j.mcna.2017.08.009.
