Kuidas toetada kollageeni seestpoolt, et nahk oleks prink ja särav?
Avaldatud: 08.10.2025 | Autor: Marlene Nordlander (MSc), sertifitseeritud dietoloog ja Oriflame'i toitumisnõukogu liige
Kollageen on üks sinu kõige võimsamaid ilurelvi! See tähelepanuväärne valk on väga tähtis tegur naha prinkuse, elastsuse ja sära säilitamisel – selle loomulik vähenemine toob aga kaasa peeneid kurde, kortse ja naha lõtvumist, mida vanusega märkama hakkame. Uurime lähemalt, mis see kollageen õigupoolest on ja kuidas seda organismis toetada, et nahk püsiks terve.
Mis see kollageen õigupoolest on?
Kollageen on keha üks peamisi valke. See toimib nagu liim, mis hoiab kõike koos – eriti nahka, liigeseid, luid, lihaseid ja isegi soolestiku limaskesta (Wakeman, 2021).
On olemas mitut tüüpi kollageeni, mis täidavad organismis erinevaid ülesandeid.
• I ja III tüüpi kollageeni leidub nahas, juustes, küüntes, luudes ning veresoontes. Need teevad palju head naha ilu ja tervise jaoks.
• II tüüpi kollageeni leidub kõhredes ja liigestes. See on vajalik liikuvuse ja liigeste toetamiseks.
Vananedes hakkab meie loomulik kollageenitootmine vähenema – alates 20. eluaastate keskpaigast umbes 1% aastas. Tasahaaval hakkavad tekkima nähtavad vananemismärgid, nagu peened kurrud, kortsud ja elastsuse kadu (Varani et al., 2006; Shuster et al., 1975).
On olemas mitut tüüpi kollageeni, mis täidavad organismis erinevaid ülesandeid.
• I ja III tüüpi kollageeni leidub nahas, juustes, küüntes, luudes ning veresoontes. Need teevad palju head naha ilu ja tervise jaoks.
• II tüüpi kollageeni leidub kõhredes ja liigestes. See on vajalik liikuvuse ja liigeste toetamiseks.
Vananedes hakkab meie loomulik kollageenitootmine vähenema – alates 20. eluaastate keskpaigast umbes 1% aastas. Tasahaaval hakkavad tekkima nähtavad vananemismärgid, nagu peened kurrud, kortsud ja elastsuse kadu (Varani et al., 2006; Shuster et al., 1975).
Toeta oma kollageeni nutika toitumisega
Sinu organism toodab kollageeni loomulikul viisil, kasutades selleks aminohappeid, mis on valkude ehitusplokid. See protsess on eriti tõhus kombineerituna C-vitamiiniga, millel on tähtis roll loomuliku kollageeni tootmises naha, luude, kõhrede ja muu jaoks (EFSA, 2009). Kuid vanemaks saades hakkab naha loomulik kollageenitootmine aeglustuma – siis on veelgi tähtsam toetada seda nutika ja sihipärase toitumisega.
Valgud on naha prinkuse ja elastsuse säilitamiseks väga vajalikud (Park, 2015). Kollageenitootmise ergutamiseks peaks toit sisaldama valgurikkaid toiduaineid, nagu liha, kala, munad, piimatooted, kaunviljad, pähklid ja seemned, ning C-vitamiini sisaldavaid puu- ja köögivilju, nagu tsitrusviljad, maasikad, brokoli ja spinat
.
Puhast kollageeni saab samuti toidust. Looduslikud allikad, nagu kondipuljong, kananahk, kalanahk ja -luud ning želatiin, sisaldavad eri vormis kollageeni. Kuid nad erinevad siiski tüübi ja imendumisvõime poolest. Seepärast on hüdrolüüsitud kollageenilisandid, eriti need, mis on mõeldud naha tervise jaoks, usaldusväärne ja tõhus täiendus sinu toidulaual. Uuringutest nähtub, et nende peptiidide väike suurus ja eesmärgipärane koostis annavad nähtavaid ilueeliseid, nagu naha elastsuse paranemine ja kortsude vähenemine (de Miranda et al., 2021).
.
Puhast kollageeni saab samuti toidust. Looduslikud allikad, nagu kondipuljong, kananahk, kalanahk ja -luud ning želatiin, sisaldavad eri vormis kollageeni. Kuid nad erinevad siiski tüübi ja imendumisvõime poolest. Seepärast on hüdrolüüsitud kollageenilisandid, eriti need, mis on mõeldud naha tervise jaoks, usaldusväärne ja tõhus täiendus sinu toidulaual. Uuringutest nähtub, et nende peptiidide väike suurus ja eesmärgipärane koostis annavad nähtavaid ilueeliseid, nagu naha elastsuse paranemine ja kortsude vähenemine (de Miranda et al., 2021).
Kas kollageeni toetamine on minu jaoks vajalik?
Kõigil inimestel hakkab kollageenitootmine vanusega aeglustuma, kuid osa neist võib kollageenilisanditest suuremat kasu saada, eriti kui nad:
• on 20. eluaastate lõpus või vanemad
• puutuvad sageli kokku UV-kiirguse või saastega
• kogevad suurt stressi
• söövad väikese valgusisaldusega või toitainevaest toitu
• on 20. eluaastate lõpus või vanemad
• puutuvad sageli kokku UV-kiirguse või saastega
• kogevad suurt stressi
• söövad väikese valgusisaldusega või toitainevaest toitu
Võimalikust kollageenipuudusest annavad märku kuiv või lõtvunud nahk, haprad küüned, peened kurrud, liigeseprobleemid ja aeglasem paranemine.
Prink ja särav nahk tervislike elustiilivalikutega
Prink, särav ja terve välimusega nahk toetub tugevale vundamendile, mis koosneb sära toetavatest harjumustest. Selleks et oma nahka loomulikul moel toetada, saad teha järgmist:
• toitu mitmekülgselt ja tasakaalustatult, tarbides valku ning C-vitamiini sisaldavat toitu
• ole füüsiliselt aktiivne – regulaarne liikumine parandab naha struktuuri ja vereringet (Qiu et al., 2023)
• leevenda stressi – krooniline stress suurendab kortisoolisisaldust, mis võib vähendada kollageeni kehas (Singh, 2016)
• maga korralikult – soovitavalt 7–9 tundi, et nahk jõuaks öö jooksul uueneda (Lyons et al., 2019)
• väldi UV-kiirgust – kasuta iga päev päikesekaitset, ka pilvistel päevadel. Päikese käes viibimine lagundab kollageeni (D'Orazio et al., 2013)
• väldi saastet – puhasta nahka korrapäraselt, et piirata vabade radikaalide tekitatavaid kahjustusi (Roberts, 2020)
• toitu mitmekülgselt ja tasakaalustatult, tarbides valku ning C-vitamiini sisaldavat toitu
• ole füüsiliselt aktiivne – regulaarne liikumine parandab naha struktuuri ja vereringet (Qiu et al., 2023)
• leevenda stressi – krooniline stress suurendab kortisoolisisaldust, mis võib vähendada kollageeni kehas (Singh, 2016)
• maga korralikult – soovitavalt 7–9 tundi, et nahk jõuaks öö jooksul uueneda (Lyons et al., 2019)
• väldi UV-kiirgust – kasuta iga päev päikesekaitset, ka pilvistel päevadel. Päikese käes viibimine lagundab kollageeni (D'Orazio et al., 2013)
• väldi saastet – puhasta nahka korrapäraselt, et piirata vabade radikaalide tekitatavaid kahjustusi (Roberts, 2020)
Anna oma nahale kõike, mida see säramiseks vajab
Sinu nahk annab tunnistust sellest, kuidas sa enda eest hoolt kannad – nii seest kui ka väljast. Kuigi välispidine nahahooldus on oluline, panevad naha püsivalt särama just toitained, millega sa oma keha toidad. Kollageen, eriti hüdrolüüsitud peptiidide kujul, pakub kliiniliselt tõestatud lahendust naha sära taastamiseks. Kui lisada siia täisväärtuslik toitumine, kehaline aktiivsus, piisava vedeliku tarbimine, stressi leevendamine, kvaliteetne uni ning päikesest ja saastest hoidumine, siis pakud oma nahale täpselt seda, mida see vajab, et jääda tugevaks, siledaks ja säravaks.
Viited
de Miranda RB, Weimer P, Rossi RC. Effects of hydrolyzed collagen supplementation on skin aging: a systematic review and meta-analysis. Int J Dermatol. 2021 Dec;60(12):1449-1461. doi: 10.1111/ijd.15518. Epub 2021 Mar 20. PMID: 33742704.
D'Orazio J, Jarrett S, Amaro-Ortiz A, Scott T. UV radiation and the skin. Int J Mol Sci. 2013 Jun 7;14(6):12222-48. doi: 10.3390/ijms140612222.
EFSA Journal 2009; 7(9):1226. doi: 10.2903/j.efsa.2009.1226.
Lyons AB, Moy L, Moy R, Tung R. Circadian Rhythm and the Skin: A Review of the Literature. J Clin Aesthet Dermatol. 2019 Sep;12(9):42-5.
Park K. Role of micronutrients in skin health and function. Biomol Ther (Seoul). 2015 May;23(3):207-17. doi: 10.4062/biomolther.2015.003.
Qiu Y, Fernández-García B, Lehmann HI, et al. Exercise sustains the hallmarks of health. J Sport Health Sci. 2023 Jan;12(1):8-35. doi: 10.1016/j. jshs.2022.10.003.
Roberts W. Air pollution and skin disorders. Int J Womens Dermatol. 2020 Nov 25;7(1):91-7. doi: 10.1016/j.ijwd.2020.11.001.
Shuster S, Black MM, McVitie E. The influence of age and sex on skin thickness, skin collagen and density. Br J Dermatol. 1975 Dec;93(6):639-43. doi: 10.1111/j.1365-2133.1975.tb05113.x.
Singh, K. Nutrient and Stress Management. J Nutr Food Sci. 2016;6(4);1-6. doi: 2155-9600.1000528.
Varani J, Dame MK, Rittie L, et al. Decreased collagen production in chronologically aged skin: roles of age-dependent alteration in fibroblast function and defective mechanical stimulation. Am J Pathol. 2006 Jun;168(6):1861-8. doi: 10.2353/ajpath.2006.051302.
Wakeman MA. Review of the Literature Relating to Collagen Hydrolysate and Its Potential Clinical Applications. J. Adv. Med. Med. Res. 2021 Jul 1;33(15):6-20. doi: 10.9734/jammr/2021/v33i1530981.
D'Orazio J, Jarrett S, Amaro-Ortiz A, Scott T. UV radiation and the skin. Int J Mol Sci. 2013 Jun 7;14(6):12222-48. doi: 10.3390/ijms140612222.
EFSA Journal 2009; 7(9):1226. doi: 10.2903/j.efsa.2009.1226.
Lyons AB, Moy L, Moy R, Tung R. Circadian Rhythm and the Skin: A Review of the Literature. J Clin Aesthet Dermatol. 2019 Sep;12(9):42-5.
Park K. Role of micronutrients in skin health and function. Biomol Ther (Seoul). 2015 May;23(3):207-17. doi: 10.4062/biomolther.2015.003.
Qiu Y, Fernández-García B, Lehmann HI, et al. Exercise sustains the hallmarks of health. J Sport Health Sci. 2023 Jan;12(1):8-35. doi: 10.1016/j. jshs.2022.10.003.
Roberts W. Air pollution and skin disorders. Int J Womens Dermatol. 2020 Nov 25;7(1):91-7. doi: 10.1016/j.ijwd.2020.11.001.
Shuster S, Black MM, McVitie E. The influence of age and sex on skin thickness, skin collagen and density. Br J Dermatol. 1975 Dec;93(6):639-43. doi: 10.1111/j.1365-2133.1975.tb05113.x.
Singh, K. Nutrient and Stress Management. J Nutr Food Sci. 2016;6(4);1-6. doi: 2155-9600.1000528.
Varani J, Dame MK, Rittie L, et al. Decreased collagen production in chronologically aged skin: roles of age-dependent alteration in fibroblast function and defective mechanical stimulation. Am J Pathol. 2006 Jun;168(6):1861-8. doi: 10.2353/ajpath.2006.051302.
Wakeman MA. Review of the Literature Relating to Collagen Hydrolysate and Its Potential Clinical Applications. J. Adv. Med. Med. Res. 2021 Jul 1;33(15):6-20. doi: 10.9734/jammr/2021/v33i1530981.