SPF 50 blokeerib 98% kahjulikest UVB-kiirtest ja võimaldab päikese käes viibida 50 korda kauem kui ilma kaitsekreemita. Kuid see ei tähenda, et peaksid kogu päeva lõõskava päikese käes olema. See lubadus ei arvesta sagedast ujumist, rätikuga kuivatamist ega tugevat higistamist. Reeglina peaksid iga tugevusega SPF-i kahe tunni möödudes uuesti nahale kandma või päikese käest varjuma.

Võid mõelda, et kui elad külmas kliimas, ilm on pilves või viibid kogu päeva siseruumides, siis pole vaja oma nahka kaitsta. Aga on! UVA, UVB ja nähtav valgus jõuavad ikkagi nahani, isegi läbi pilvede. Päikesevalgus võib peegelduda läikivatelt pindadelt ja tungida läbi aknaklaasi, ulatudes naha sügavamatesse kihtidesse isegi siis, kui sa seda ei näe.

Enamik inimesi kannab nahale liiga vähe päikesekreemi. Kogu keha katmiseks on vaja umbes kaks supilusikatäit päikesekaitsekreemi. Kui kasutad pihustit, võib kogu nahapinna katmise tagamine olla keeruline. Ohutuse mõttes veendu enne sisse hõõrumist, et näeksid nahapinnal korralikku niiskusekihti. Ettevaatuse huvides kanna nahale veel üks kiht!

Kui sinu hommikuse nahahoolduse rutiini sisse ei kuulu päikesekaitsega tooted, siis võib-olla oled üks nende seast, kes hakkab päikesekreemi nahale kandma alles randa jõudes. Fakt on see, et päikesekaitse optimaalseks toimimiseks peaksid kandma kaitsekreemi nahale 15-20 minutit enne päikese kätte jõudmist. Kui teed seda alles rannas, siis võid oma naha ära põletada.

SPF kaitseb nahka UVB kahjustuste ehk päikesepõletuse eest. Naha kaitsmiseks UVA-kiirte eest vajad laia toimespektriga filtreid. UVA-kiirgust peetakse kõige kahjulikumaks, kuna see võib tungida sügavamale, põhjustades naha enneaegset vananemist ja nahavähki. Kahjulike kiirte eest tõhusaimaks kaitseks vali päikesekaitsekreem, millel on nii kõrge SPF kui ka laia toimespektriga UV-filtrid.