TERVE NAHK JA TOITUMINE
ILU SEESTPOOLT
Naha tervist on koheselt näha, paljastades meie vanuse ja elustiili harjumused, seetõttu on väga oluline hoolitseda oma naha eest nii seest- kui ka väljastpoolt. Nahahooldustooted toetavad nahka välispidiselt, kuid oluline on toetada nahka ka seestpoolt õige toitumisega.
TOITAINETE VAJALIKKUS
Tervislik toitumine on terve ja särava naha alus. Nahk on esimene koht, kust on näha toitainete puudujääke. Näiteks, kui sul on B-vitamiini puudus, siis see võib põhjustada naha kuivust, ketendamist või nahalööbeid. Kui sul on oomega-3 rasvahepete puudus, siis see võib põhjustada naha kuivust ja põletikku (DiBaise et al., 2019; Katta et al., 2018). Teistsuguste toitainete puudused võivad tekitada naha pigmentatsiooni, punetust ja karedust (DiBaise et al., 2019).
TOITAINETE OLULISUS VANANEVALE NAHALE
Naha vananemine, peened jooned, kortsud, karedus ja elastsuse kadu võivad tuleneda liigsest oksüdatiivsest stressist (Rinnerthaler et al., 2015; Ito et al., 2018). Antioksüdandid (C- ja E-vitamiin) ning fütotoitained (karotenoidid ja polüfenoolid, mida leidub taimses toidus) võivad aidata vähendada oksüdatiivset stressi kehas ja nahas (Ito et al., 2018). Näiteks astaksantiin (looduslikult esinev karotenoid, mida leidub magevee mikrovetikates) pakub kaitset UVA poolt põhjustatud päikese oksüdatiivse stressi eest, vähendades seeläbi fotovananemist (päikesekiirgusest põhjustatud nahakahjustusi) (Ito et al., 2018). Fotovananemine on põhjustatud liigsest kokkupuutest päikesekiirgusega (Rinnerthaler et al., 2015).
Vananedes toodab meie keha vähem loomuliku kollageeni ja elastiini, mis on peamised struktuurivalgud (Varani et al., 2006). Piisav valgu tarbimine, C-vitamiin (vajalik kollageeni sünteesiks) ja vask (elastiini kaasfaktor) on olulised struktuurvalkude säilitamiseks (DiBaise et al., 2019; EFSA, 2009).
SOOLESTIKU MIKROBIOOMI MÕJU NAHALE
Soolestiku mikrobioom on seotud naha tervisega (Salem et al., 2018). Lisaks toidule toodab mikrobioom vitamiine, lühikese ahelaga rasvhappeid, hormoone ja neurotransmittereid, mis mõjutavad nahka. Muutused soolestiku mikrobioomis võivad tuua kaasa nahahaigusi nagu psoriaas ja atoopiline dermatiit (Salem et al., 2018). Probiootikumid ja prebiootikumid aitavad toetada naha tervist.
VEE OLULISUS
Vesi on eluks ja naha normaalseks toimimiseks väga vajalik. Sellel on mitmeid olulisi funktsioone nagu toitainete transportimine, temperatuuri reguleerimine ja naha niisutamine (Liska et al., 2019).
KUIDAS HOIDA OMA NAHKA TERVENA?
Terve naha nimel tuleb süüa iga päev vikerkaarevärivilisi toiduaineid. Erinevat värvi köögiviljad ja puuviljad pakuvad su kehale laia valikut fütotoitaineid, antioksüdante, vitamiine, mineraale ja kiudaineid.
Söö tervislikke rasvasid nagu kala, ekstra neitsioliiviõli, pähklid ja seemned.
Probiootikumides ja kääritatud toiduainetes (jogurtis, keefiris ja kombuchas) leidub häid bakterid ning prebiootilised kiudained (inuliin ja fruktooligosahhariid (FOS)), mis aitavad hoida su soolestiku mikrobioomi tervena.
Joo piisavalt vett! Oluline on juua 1-1.5 liitrit vett päevas. Kui elad soojemas kliimas või teed tihti trenni, siis on vaja tarbida rohkem vett
AUTOR:
Caroline Cummins MSc on registreeritud toitumisspetsialist ja Oriflame'i toitumisnõukogu liige.
KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU
DiBaise, M. and Tarleton, S.M. (2019) ‘Hair, Nails, and Skin: Differentiating Cutaneous Manifestations of Micronutrient Deficiency’, Nutrition in Clinical Practice, 34(4), pp. 490–503. doi:10.1002/ncp.10321.
EFSA Panel on Dietetic Products, Nutrition and Allergies (NDA); Scientific Opinion on the substantiation of health claims related to copper and protection of DNA, proteins and lipids from oxidative damage (ID 263, 1726), function of the immune system (ID 264), maintenance of connective tissues (ID 265, 271, 1722), energy yielding metabolism (ID 266), function of the nervous system (ID 267), maintenance of skin and hair pigment (ID 268, 1724), iron transport (ID 269, 270, 1727), cholesterol metabolism (ID 369), and glucose metabolism (ID 369) pursuant to Article 13(1) of Regulation (EC) No 1924/2006 on request from the European Commission. EFSA Journal 2009; 7(9):1211. [21 pp.]. doi:10.2903/j.efsa.2009.1211. Available online: www.efsa.europa.eu
Ito, N., Seki, S. and Ueda, F. (2018) ‘The Protective Role of Astaxanthin for UV-Induced Skin Deterioration in Healthy People-A Randomized, Double-Blind, Placebo-Controlled Trial’, Nutrients, 10(7), p. E817. doi:10.3390/nu10070817.
Liska, D., Mah, E., Brisbois, T., Barrios, P. L., Baker, L. B., & Spriet, L. L. (2019). Narrative Review of Hydration and Selected Health Outcomes in the General Population. Nutrients, 11(1), 70. doi.org/10.3390/nu11010070
Katta, R. and Kramer, M.J. (2018) ‘Skin and Diet: An Update on the Role of Dietary Change as a Treatment Strategy for Skin Disease’, Skin Therapy Letter, 23(1), pp. 1–5.
Rinnerthaler, M. et al. (2015) ‘Oxidative Stress in Aging Human Skin’, Biomolecules, 5(2), pp. 545–589. doi:10.3390/biom5020545.
Salem, I. et al. (2018) ‘The Gut Microbiome as a Major Regulator of the Gut-Skin Axis’, Frontiers in Microbiology, 9, p. 1459. doi:10.3389/fmicb.2018.01459.
Liska, D., Mah, E., Brisbois, T., Barrios, P. L., Baker, L. B., & Spriet, L. L. (2019). Narrative Review of Hydration and Selected Health Outcomes in the General Population. Nutrients, 11(1), 70. doi.org/10.3390/nu11010070
Varani, J., Dame, M. K., Rittie, L., Fligiel, S. E., Kang, S., Fisher, G. J., & Voorhees, J. J. (2006). Decreased collagen production in chronologically aged skin: roles of age-dependent alteration in fibroblast function and defective mechanical stimulation. The American journal of pathology, 168(6), 1861–1868. doi.org/10.2353/ajpath.2006.051302
Salem, I. et al. (2018) ‘The Gut Microbiome as a Major Regulator of the Gut-Skin Axis’, Frontiers in Microbiology, 9, p. 1459. doi:10.3389/fmicb.2018.01459.
MEIE TOITUMISFILOSOOFIA
VAATA ROHKEM
